Pärast üleriigilist karantiini on enam kui 80 ettevõtet koondunud ürituste tööstuse ühendusse (EIA), mille peamine eesmärk on päästa kriisist mõjutatud ürituste sektor, mis annab tööd rohkem kui kolmeteistkümnele tuhandele inimesele.
Pärast kolme ametlikku kirja valitsusele ja erinevatele riigiasutustele ei ole RIA veel saanud tegevuskava, milles kirjeldataks konkreetseid meetmeid, et aidata ürituste tööstust, mis tõenäoliselt ei saa veel mõnda aega täielikult toimida, isegi pärast valitsuse karantiin ja ürituste keelustamise lõppu.
„Mul on hea meel, et dialoog, mille alustamiseks on kulunud mitu nädalat, on lõpuks ometi alanud. Täna andis Seimi liige Remigijus Žemaitaitis Seimi istungil meie tööstuse probleemidele täpse hääle. On julgustav kuulda minister Žygimantas Vaičiūnase lubadust Seimas, et valitsus teeb peagi ettepanekuid ka meie sektori jaoks. Samas on kahetsusväärne, et kultuuriministeerium on olnud nii kinnine - minister Mindaugas Kvietkauskase meeskond ei näe vajadust kaasata ürituste liidu esindajaid aruteludesse - ja on selge, et küsimuste mõistmine ja ettepanekute kuulamine on palju raskem. Kahjuks on meie suhtlus seni piirdunud ametlike kirjade ja e-kirjadega, mis sisulise arutelu asemel nõuavad endiselt argumentide otsimist, miks tasuks ürituste sektori küsimusi ürituste liidu esindajatega arutada,“ selgitab RIA juhatuse esimees ja loomemaja ELITAZ juht Gediminas Jaunius.
Liit ei kavatse loorberitele puhkama jääda - järgides naaberriikide praktikat, pöörduvad juhatuse liikmed korduvalt valitsuse ja Seimi poole, et juhtida tähelepanu selle sektori tähtsusele ühiskonnas.
„On väga üllatav, et on nii palju inimesi, kes ei ole teadlikud, et kontserdid ja muud üritused on edasi lükatud mitte esinejate ja korraldajate „palvel“. Paljude artistide jaoks on edasilükatud kontserdid kaotatud võimalused, mis on aastakümneid kestnud ja mida ei pruugi enam kunagi toimuda. Kunstnikele ja korraldajatele tekivad enne ürituse toimumist kuni 50% või rohkem, isegi kui ürituse „võiks“ edasi lükata, mis on tohutu kahju,“ ütleb Valdas Petreikis, Vilniuse jaanipäeva korraldaja Valdas Petreikis.
UAB „Lietuvis“ juht ja ühingu juhatuse liige Marijus Olekas räägib ka sellest, et ühiskonnas valitsev klišee, et kunst ei ole esmatähtis, ei saa olla eelduseks, et kõik kultuuri ja üritustega tegelevad inimesed jäetakse kõrvale: „Üritustööstust peetakse majanduses täiesti ebaoluliseks ja ebaoluliseks. Meie eesmärk on saada kuuldavaks, saada riigilt toetust - sellist toetust, mida see sektor saab teistes Euroopa riikides. Läti, Poola, kuigi nad on väga kaugel, teevad vajalikke otsuseid ja väga kiiresti. Meie tööstus tahab jääda turule, säilitada töökohti ja jätkata oma missiooni, mis on meie riigi elus oluline.“
Agnė Grigaliūnienė, OLIVE juht ja ühingu juhatuse liige, rõhutab ürituste sektori tähtsust riigi ühiskondlikus elus: „Meie sektor mitte ainult ei tõsta inimeste emotsionaalset tervist ja on juba aastaid lisanud riigile väärtust, andes tööd paljudele loomeinimestele, vaid me arendame ka projekte, mis ühendavad lugematuid väikeseid ja väga väikeseid ettevõtteid - ahela põhimõttel, võimaldades ettevõtetel tegutseda, luua töökohti ja maksta makse. Seega, kui riik on meie igapäevase tegevuse keelanud, siis usun, et vastutus võetakse ja meid aidatakse pärast kriisi tagasi saada igapäevasesse elu- ja töörütmi ning jätkata tegevust ja maksude maksmist, säilitades samal ajal oma töökohad. Koostöö valem on lihtne - me palume riigilt lühiajalist abi, et me saaksime tegutseda ja maksta tagasi pikemas perspektiivis.“
Diana Bukantaitė - Kutkevičienė, RIA juhatuse liige ja DOMINO teatri juht, juhib avalikkuse tähelepanu kriisi ulatusele, mis on tabanud ürituste sektorit, rõhutades, kui palju spetsialiste on kaotanud võimaluse töötada selles sektoris. „Täna, kui me pöördume ametivõimude poole, räägime me kogu ürituste sektori probleemidest. Me räägime inimestest, kes jäid 13. märtsil tööta. Ja see ei ole ainult tuntud näitlejad, muusikud või ürituste korraldajad. Lõppude lõpuks, kui paljud inimesed, kes on publiku jaoks nähtamatud, töötavad teatri, konverentsi või kontserdi korraldamiseks - lavastajad, produtsendid, areenide ja kontserdisaalide töötajad, piletimüüjad, heli-, valgus- ja lavatehnikud, toitlustajad, riietajad, meigikunstnikud, dekoraatorid, koristajad ja paljud teised. Seega palume riigi koostööd, et saaksime päästa töökohti ja hoolitseda nende inimeste eest, kes on töötanud ja maksnud ausalt oma makse, kuid on kaotanud oma töökoha. Üritustööstuse liit on esitanud ettepanekud kogu sektori probleemide lahendamiseks - käibemaksusoodustused, palgatoetused ja mittediskrimineerivad toetused füüsilisest isikust ettevõtjatele, mõistlik ja proportsionaalne lähenemine ümberpaigutatud üritustele ja tagasipöördumisõigus -, et me saaksime selle raske perioodi üle elada ja pärast seda uuesti tööle asuda. Kuid meie ettepanekuid tuleb kuulda võtta ja me oleme valmis koos ametiasutustega lahenduste leidmiseks koostööd tegema.„
Kolmandat korda küsivad ürituste liidu liikmed, kes on pöördunud valitsuse ja Seimi poole:
- Võtta vastu asjakohased muudatused tööhõiveseaduses, et tagada ürituste turul osalejatele täielik toetus (100%) ürituse ja kogumisperioodi jooksul ning vähemalt 50% kindlustuse kaotamisele järgneva kolme kuu jooksul, ning võtta vastu õigusaktid, millega tagatakse, et ürituste turul osalejatele, kes on füüsilisest isikust ettevõtjad (füüsilisest isikust ettevõtja tõendi ja tegevusloa alusel), makstakse vähemalt 80% eelmise aasta keskmisest töötasust (arvestades ülempiiri);
- võtta vastu õigusakt, mis sätestab, et ürituste korraldajad peavad tegema kõik endast oleneva, et tagada ürituste ja kogunemiste keelustamise tõttu ärajäänud ürituste edasilükkamine ja toimumine enne valitsuse määratud kuupäeva ning et edasilükatud ürituste piletite eest makstud raha ei tohi sellisel juhul tagasi maksta.
- Vähendada ürituste turu käibemaksumäära.
